Friday, August 14, 2015

TRAAT




Traat on pikk ja peenike (ümmarguse ristlõikega) metalltoode. (Eesti keele seletav sõnaraamat)



Täpsemalt ümarmaterjal, mis saadakse olenevalt ristlõike läbi mõõdust, kas valtsimise (8-20mm) või tõmbamise (kuni 8mm) teel.



Traati kasutatakse näiteks vedrude, juhtmete, peenmetalltoodete, elektroodide, võrgu, trossi jmt valmistamisel ja ka komposiitmaterjali armatuurina.


Teatris kasutatakse traati põhiliselt sellest valmistatud toodete näol - võrgud, trossid, juhtmed jnt. Lisaks leiab traat teatris kasutust konstruktsioonimaterjalina nukkude, parukate ja kostüümide valmistamisel.





Traate liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud materjalide järgi:

1. mustast metallist traat - terastraat (pehme terastraat, karastatud terastraat);
2. värvilisest metallist traat (vasktraat, alumiiniumtraat, hõbetraat);
3. värvilise metalliga kaetud terastraat (vasetatud traat, tsingitud traat, tinatatud traat).


Terastraat on halli värvusega suhteliselt kõva traat.

Pehmest terastraadist valmistatakse naelu , neete jne. Karastatud terastraadist valmistatakse vedrusid, nõelu, võtmerõngaid jne.



Vasktraat on roosakaspunane, pehme ja elastne.

Traati kasutatakse elektrijuhtmeteks, elektrimootorite ja elektromagnetite mähisteks. Juhtmetraat on kaetud kummist või plastist isoleermaterjali kihiga.


Alumiiniumtraat on valge, väga pehme ja plastne.

Eriti palju kasutatakse seda traati elektrijuhtmetena.



Kattekihiga terastraadist on kõige levinum tsingitud terastraat. Ta on sinakashall.

Kasutatakse aiavõrgu valmistamiseks, sideliinide toestamiseks.



Kasutatud materjalid:



Eesti keele seletav sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/

Eigo Jürgenson Veebipõhine õppematerjal töö- ja tehnoloogiaõpetuses METALLITÖÖD http://web.zone.ee/metallityy/


P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 Materjalid http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/materjalid.pdf

Metallide töötlemisviisid

Allpool loetletud töötlemisviisidest kasutatakse teatris nii survetöötlemist, keevitamist kui ka lõiketöötlemist. Erinevate teatrite töökodades on erinev sisustus. Mõnes uuemas töökojas on rohkem erinevaid tööpinke, mis võimaldavad teha erinevaid tööprotsesse. Suuremahuliste ja keerulisemate tööde puhul tellitakse teenus väljaspoolt.
Tööpingid, mida võib teatri metallitöökojast leida: painutuspink(lehtmetalli töötlemiseks), treipink(silindriliste pindade lõikamine), frees(detalide lõikamiseks, puurimiseks).
Keevitusprotsessidest kasutatakse detailide liitmiseks jootmist, käsikaarkeevitust ja kaitsegaaskeevitust.
Pinnatöötlusest kasutatakse lihvimist nii käsi- kui masinlihvi.

Survetöötlemine
töötlemisviis, mille puhul soovitava kuju ja mõõtmetega ese saadakse toorikut plastselt deformeerides (nt valtsides ja stantsides). (Eesti Ensüklopeedia)

Survetöötlus viisid:
Valtsimine – survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Enimlevinud survetöötluse viis.

Tõmbamine – survetöötluse pidevprotsess, kus toorik tõmmatakse läbi tõmbesilma.

Ekstrudeerimine – kuumsurvetöötluse pidevprotsess, kus toorik surutakse templi abil läbi matriitsava. Ekstruteeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg-, Cu- sulamid).

Sepistamine – survetöötluse perioodiline protsess. Tavaliselt sepistatakse kuumalt. Jaotub käsitsi sepistamiseks ja masinsepistamiseks. Viimane omakorda veel sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel

Vormstantsimine – survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metallide voolamine stantsivao vormiga piiratud. Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist.

Lehtstantsimine ehk lehtvormimine – toorikuna kasutatakse plekki ja lthmetalli plekki kitsa ribana. Üldjuhul stantsitakse külmalt. Jaguneb tinglikult kaheks: eraldusoperatsioonid ja kujumuute- e. vormimiseoperatsioonid.
Eraldus operatsioonil toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest etteantud kontuuri mööda (mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine, puhastamine)
Vormimisoperatsioonil tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm (painutamine, sügavtõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt)



Keevitamine

Teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod. Keevitusprotsesside hulka liigitatakse ka jootmine, termolõikamine ja termopindamine. Euroopas liigitatakse keevitamimeetodid enamasti kaheks: sulakeevitus ja survekeevitus.

Sulakeevituskeevisõmblus saadakse sulatades liidetavate detailide servad lisamterjali(elektrod, vardada) kasutates või ilma selleta. Siia kuuluvad: kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus.

Survekeevituskeevisõmblus saadakse liitepindu kokku surudes, lisaks vajadusel neid ka kuumutades. Siia hulka kuuluvad: külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdekeevitus, plahvatuskeevitus.

Keevitusprotsesse võib liigitada ka liite moodustumisel rakendatava energia liigi järgi:
1. Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.).
2. Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus).
3. Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrd- ja
plahvatuskeevitus)


Lõiketöötlemine
töötlusviis, mille puhul soovitava kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteediga detaili saamiseks kõrvaldatakse osa tooriku materjalist laastudena.(Eesti Ensüklopeedia)
Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine, puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hambalõikamine, lihvimine.

Treimine – metall-, puit- vm esemete lõiketöötlemine, mille puhul esemele antakse pöördliikumine ja lõiketerale kulgliikumine (pikitreimine, põikitreimine).

Freesimine – üks universaalseimaid lõiketöötluse protsesse, lõikeriistaks frees. Frees on paljuhambaline lõikeriist, mis pööreldes lõikab ettenihkega liikuva tooriku pinnalt muutuva ristlõikega laaste. Töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm.
Puurimine – materjali läbivate ja umbavade saamiseks levinuim töötlusviis.

Hööveldamine – töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni nagu freespinkidelgi. Eristatakse rist-, piki- ja vertikaalhööveldamist.

Lihvimine – abrasiivlõikeriista abil sileda pinna saavutamine. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.

Kasutatud allikad:

Eesti keele seletav sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/

P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 Materjalid http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/materjalid.pdf

Veel lugemiseks:
Eigo Jürgenson Veebipõhine õppematerjal töö- ja tehnoloogiaõpetuses METALLITÖÖD http://web.zone.ee/metallityy/
 

Wednesday, December 17, 2014

POLÜURETAAN


Polüuretaan on materjal, mille kohta leidub palju infot seoses selle suure kasutusalaga ehituses, pealmiselt soojustamiseks ja isolatsioonimaterjalina. Samuti kasutatakse seda palju teatris, televisioonis ja filminduses, et valmistada lavadekoratsioone ja butafoorseid asju jpm. Miks? Sest Polüuretaani omadusteks/eelisteks on:
  •   kerge erikaal ja suurepärane tugevuse suhtes tihedusega;
  •   nakkub enamuse materjalidega nagu metall, puit, betoon jpm;
  •   talub kuuma bitumenit, lahjasid hapeid ja ka tugevaid lahuseid, õli, rasva, bensiini;
  •   võib ja värvida;
  •   isekustuv materjal;
  •   ei hallita, ei mädane, ei roosteta ega roisku;
  •   niiskuskindel.
Butafoorse kiviseina valmistamine polüuretaanist
Polüuretaanist valmistatud skulptuurid
Polüuretaanvahust valmistatud jäätised
Polüuretaanist tehtud jäätisepallid

Polüuretaan: mõõtmete täpsus, vastupidavus ja rakendamisvõimalused

Polüuretaan on tugev, kõva ja täpset mõõtu hoidev materjal, mis jätab kujundajale peaaegu täiesti vabad käed. Materjal on tehniliselt ühtlane ja selle kasutusaeg on pikk. Heade tugevusomaduste tõttu on lihtne saavutada konstruktsiooni tugevust. Polüuretaan pakub piiramatult uusi kasutusalasid ja seda on kerge ühendada muude materjalidega. Suuremõõtmeliste detailide korral on polüuretaan survevalutoodetega võrreldes eriti võistlusvõimeline. Materjali arendamises on pandud rõhku ka keskkonnasõbralikkusele, nii on näiteks loobutud osoonikihti hävitavate freoonide kasutamisest.
Polüuretaani kasutatakse paljudes erinevates toodetes ja ka omadused võivad olla vägagi erinevad -mahukaal varieerub 8-1200kg/m3, polüuretaan võib olla, kas avatud või suletud pooridega, polüuretaan võib olla kõva või pehme, elastne või hoopis rabe.
Klaaskiuga sarrustatud polüuretaan (RRIM) pakub arvestatavaid võimalusi rangete vastupidavusnõuetega kohtades. Selle tugevus, temperatuuripüsivus ja löögisitkus on täiesti omaette klassist.
Polüuretaani poorne ehitus oleneb toorainest ja pooride suurus on väga erinev.

Meie koolis kasutavad butafoorid õppe-eesmärgil toodet nimega Makroflex whiteteq, mis on valge polümeervaht, mida põhiliselt kasutatakse isolatsioonimaterjalina, aga see sobib ka ideaalselt butafoorsete asjade valmistamiseks. Vahtu iseloomustab väga madal tahkumisrõhk, mis tagab maksimaalse kaitse deformatsiooni eest. Vähesed värvid katavad polüuretaanist dekoratsiooni nii, et saaks soovitud tulemuse. Selleks tuleb osta ehitusmaterjalide poest vastavat toonitavat ainet ja segada see värviga. Polüuretaan on ise kas roosa, kollane või valge.



   


KIPS

Kips on kergelt ja rikkalikult leitav materjal ning juba ammu on käsitöölised mõistnud, et kipsist võib voolida mitmesuguse kujuga detaile. Seejuures on kips kasutatav ka sideainena teistest materjalidest plokkide ühendamisel, krohvina ja ka kunstiliselt dekoratiivsete elementide voolimiseks. Kuna kips on kergesti kättesaadav ja odav on see kasutuses olnud ka teatris. 

Kipsi on kasutatud kõikvõimalike vormide võtmiseks ja modelleerimiseks. Enamasti saab suuremad vormid, mille puhul pole peenviimistlus oluline, teha tavalise ehituskipsiga. Ehituskips on mineraalse kipsi kuumutamisel ja jahvatamisel saadud sideaine.

Ehituskipsi on kerge kokku segada, kõikvõimalikud instruktsioonid on pakendil alati kirjas. Valmis kipsisegu tuleb ära kasutada 10-12minuti jooksul, vastasel juhul kips kivistub.
Vesi ja kips tuleb omavahel hästi hoolikalt läbi segada ja veenduda, et ei jääks klompe sisse. Võimalikult puhta pinna saamiseks tuleb vältida segu kloppimist, et õhuauke ei tekiks. Segamise ajal saab alati vett või kipsi juurde lisada. Mida vedelam on segu seda kauem ta taheneb. Ning mida soojem on vesi seda kiiremini segu kivistub.
Kipsvorm eraldab tahenemise/kuivamise ajal soojust, selle järgi saab aru millal on vorm tahenenud. Olenevalt vormi suurusest, võtab tahenemine keskmiselt kuni tund aega.

Peenemate vormide võtmiseks, nt.näomask, kasutatakse hambaarstide modelleerimis kipsi. Enamlevinud on PICODENT millel saab valida erineva jahvatusastmega kipsi. (nt.PICODENT N70-N100)

Nendel toodetel on segu valmistamiseks vähem aega ja valmissegu taheneb ka kiiremini kui harilik ehituskips.(nt.KNAUF Baugips)

Kui kipsvorm on kuivanud ja korralikult valatud siis saab seda kasutada üpriski kaua. Tüki murdumisel saab kipsi edukalt PVA liimiga siduda ning on ka võimalik lihtsalt üle modelleerida. Kipsi saab ka soovi korral liivapaberiga lihvida ja vormida. Positiiv-negatiiv vormi valades tuleb algne pind kindlasti vaseliiniga katta, muidu ei eraldu vormid teineteisest. Peab ka arvestama, et kips ei anna järgi, seega sobib peenemateks vormideks kasutada pigem silikooni.



Kasutatud kirjandus:
http://www.picodent.de/cms/english/
http://www.norgips.lv/ee/raksti/laerebok/01klassisk.php



Tuesday, December 16, 2014

SUHKRUKLAAS



SUHKRUKLAAS

Suhkruklaas on rabe läbipaistev suhkruvorm, millega on filmides, lavastustes ja ka fotodel lavastatud klaasi purunemise stseene. Trikkide ja ka väiksemate kaklus stseenide jaoks on suhkruklaas ideaalne kuna see puruneb sarnaselt päris klaasile, kuid on palju ohutum, sest suhkruklaasi ääred ei ole nii teravad. Samuti on see suurepäraselt odav võimalus teatriteaduse visuaaltehnoloogia tudengitel oma tehtavatele lavastustele, filmiklippidele, performancitele jne anda väikse valega edasi a la pudeliga pähe stseene. 


 Foto: ERNesbitt
  
PLUSSID
+ odav valmistada
+ ohutum, kui päris klaas (pole nii teravad servad)
+ puruneb nagu päris klaas
MIINUSED
- kergesti purunev ehk tuleb enne kasutamist ka hoolikalt hoida
- tuleb õigesti valmistada

Valmistamiseks on vaja:
*suhkrut
*vett
*maisisiirupit (pärsib suhkrumolekulidel kristaliseerumist)

 Foto: brit.co

Kõik komponendid tuleb oma vahel kokku segada ja kuumutada kuni 150 kraadini. Just siis tekib kõvastumisel pragunev suhkruklaas. Kui segu temperatuur tõuseb kõrgemaks, siis suhkur põleb ja tekib must kleepuv ollus, mis tähenab vaid komponentide raiskamist. Seega on temperatuur siin väga oluline.
Kui segu on saavutanud õige temperatuuri, tuleb see valada vormi. Varem ette valmistatud silikoonvormid nt pubelite, pokaalide, klaaside ja teiste klaasist esemete jaoks. Valamiseg, ei tohiks ka kaua viivitada, sest jahtumisel muutub suhkrusegu samuti kleepuvaks. Kui segu on vormis, siis tuleks liigutada vormi nii, et kõik osad saaksid kaetud. Seejärel tuleks sel lasta jahtuda kuskil 20 minutit, olenevalt paksusest. Kui vorm on jahtunud, see eemaldada ja suhkruklaasist tarbeese ongi valmis. 


Kasutatud materjalid:

Monday, April 21, 2014

 See blogi on loodud andmaks ülevaadet teatris enim kasutatud materjalide kohta.
 Ning see on suunatud Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava üliõpilastele.
 Blogi on koostatud sama õppekava üliõpilased aine "Materjaliõpetus" raames.