PABER

Paber "(vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest

koosnev materjal, mida kasutataks eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti muuhulgas pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina 

ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet)." (http://et.wikipedia.org/wiki/Paber)

Paberit võib vaadelda nelja põhilise parameetri alusel.  

„Sõltuvalt paberi põhikoostisele jaotatakse need kas keemilisest või mehaanilisest massist paberiteks. Paberi pealispind võib aga olla nii kaetud kui katmata."   http://www.trykiliit.ee/index.php?lang=est&main_id=36

"Paberipuit sisaldab puidu kuide (tselluloosi) ja ligniini (moodustab suurem osa taimemassi rakukestadest), mis toimib sideainena kuidude vahel. Mehhaaniline mass sisaldab tselluloosi kuidude ja ligniini.  Keemilise massi tootmisel aga ligniin eemaldatakse." (Kaido Torn, 2013, lk 9) 

"Ligniin annab paberile head läbipaistmatuse omadused, kuid samas avaldab ta mõju paberi valgesusele ja tekitab aja jooksul paberi kolletumise. Keemilisest massist paber on seega parem mahulisusega (nim. ka erikaaluks) ja läbipaistmatusega." http://www.trykiliit.ee/index.php?lang=est&main_id=36

"Üldjuhul valmistatakse paberi leht- ja okaspuumassist, lisatakse ka erinevaid täiteained." (Kaido Torn, 2013, lk 9) 

„Lehtpuukiud on lühike ja annab hea läbipaistmatuse ning vormistamise. Pikk okaspuukiud annab vastupidi aga paberile tugevuse. Paberi valmistamisel võib kasutada ka puuvillariidest saadud kuidusid." http://www.trykiliit.ee/index.php?lang=est&main_id=36

"Sellesel juhul on tegu kõrgema nõudmistega paberiga, mille on parem tugevus ja vastupidavus. Need on näiteks rahakupüürid või arhiivipaberid. Keemiline- kui ka mehaaniline pabermassid võivad olla kaetud või katmata pinnaga. Trükikvaliteedi parandamiseks on võimalik paberit katta spetsiaalse seguga." (Kaido Torn, 2013, lk 9)  

Paberi omadused

"Paberi kasutamisel, seda nii erialaselt nt butafoorias ja trükitööstuses, kui igapäevases elus, on hea silmas pidada tema mõningaid omadusi. Üheks olulisemaks on neist paberi kui suund. Lihtsamini murtav on paberi piki kuidu. Samuti käib see ka rebimise kohta.

Teiseks tuleb arvestada värviainete lisamise tehnoloogiat. Värvainete lisamisel saab mitmevärvilisi ja mustrilisi paberit. Värvised paberid jaotuvad kahe liiki: ainult pealtpoolt värviainega kaetud paberit ja üleni värvilisi pabereid. Vahe on hästi näha rebimistöödes, kus rebimisjoones paljastub värvikihiga kaetud paberi alt hele paberimass. See mõjutab butafoori töös millist liiki värvilist paberit kasutada. Kas eesmärgiks on ühtlast tooni pind või säbruline.

Kolmandaks, paberil on välja kujunenud numbrit vastavalt mõõtudele (pikkus ja laius). Numbrit 80 g/m, 100 g/m, 140

 g/m  jne näitavad paberi kaalu, mida väiksem number, seda õhem on paber. Vastavalt töö iseloomule tuleb valida õige paksusega paber, kuna valik hakkab mõjuma töö kvaliteeti. Selle juures tuleb arvestada nii tööprotsessi iseloomu (joonistamine, kustutamine, liimimine, värvimine jne) kui valmistulemus ja selle kasutamist (vastupidavus, hoiutingimused jne)

Euroopas on lisaks välja kujunenud ka paberi formaatidest lähtuv kood, mis hõlbustab paberi valmist. Tavaline kirjapaber ja väiksem joonistuspaber on mõõdus 29,7 cm x 21 cm ning paberi kokkuleppeline suuruse number on A4. Suur joonistuspaber on A3, pool kirjapaberist A5. Mida suurem on number, seda väiksem paber. Ameerikas on need mõõdud mõne millimeetri võrra erinevad. Kunsti- ja käsitöötundides kasutatakse tavaliselt paberi suurustes on A1 – A5." (Kaido Torn, 2013, lk 10-11)  

Paberi liigid

Lisaks mõõdule ja kaalule jaotatakse paberit ka vastavalt selle valmistustehnoloogiale ja/või välimusele. Butafooria seisukohalt on olulisemad paberiliigid:

·   Jaapani riisipaber –  valmistatud eriliselt pikkadest lehtedest ja puukoore kiududest. See on mõnevõrra robustse välimusega, kuid samas painduv ja läbipaistev.

·    Siidpaber on väga õhukesed ja läbipaistvad, kasutatakse vitraažide, läbipaistvust nõudvate tööde juures, sobib ka pakkimisel.

·   Krepp-paber on õhukesed ja peenite pikikortsudega. Enamasti on paber erksavärviline, on ka metalset krepp-paberit. Krepp-paberitel on lähedalt vaadates näha peenikest kortsukesi, mis lähevad piki paberit.

·   Metallpaberit on kaetud metalse või plastikut meenutav pinnaga. Paberit on erineva värvi ja tugevusega, kasutatakse enamasti lisanditena.

·   Käsitsi tehtud paberid.  Paber on valmistatud masinate abita, paber müüakse kunstitarvete poodides, kuid seda on võimalik ka ise teha. Kui tehasepaberitel on kuid enamasti ühte pidi ja seda on tunda ka paberi rebimisel, siis käsitsi tehtud paberil on kuid risti-rästi. Paber meenub alguseid paberivalmistusviise ning paberist endast võib omakorda näha materjale, millest seda valmistati.

Lisaks on olulisteks materjalideks papp ning kartong.

Pappide erinevus seisneb nende paksuses ja pinnatöötluses. Pappi valmistatakse mitmesugustest kuidmaterjalidest: puit, kaltsud, vanapaber, õlg, roog, turvas. Valmistamise tehnoloogia sõltub tooraine liigist ja papi kasutamise otstarbest.

•     Õhemat siledat pappi nimetakse  kartongiks  ja seda kasutatakse tööde raamimisel, alusena meisterduste tegemisel.

•       Pappkastidest saadud pehmet pappi on hea kasutada meisterdustes, seda on halb murda, aga hea rullida.

•      Hallpapi toorained on vanapaber, asendusmaterjalid, värvilt hall. Väga tugev, vastupidav ja painduv papp. Võrreldes pehmemate pappidega ei imendu kleepaine sellel nii kiiresti. Puuduseks mineraalosakeste sisaldus, mis märgatavalt kahjustab nuga.

•        Nahkpapi tooraineks on aurutatud puidumass, värvuselt pruun. Nimmetus on tulnud nahaga sarnasest värvist ja painduvusest.

•        Õlgpapi tooraine on kollane õlg, värvilt rohekaskollane. Õlgpapp eriti tugev, papp on rabe ja sobib kasutada väiksemateks pindadeks. Kuna õlgpappi on raske töödelda, on soovitav kasutada ainult õhukest pappe.

•          Lainelise pinnaga lainepappi kasutatakse õrnemate esemate ja mööbli pakkimisel. Viimastel aegadel on lainepapi kasutamine käsitöös väga levinud. Pappi on saada erineva laine tihedusega, samuti erinevaid värvitoone.

Tapeet on üks paberi liige. Tapeet on traditsiooniline ja enim kasutatud seinakattematerjal. Tapeedi eelisteks on selle lihtne paigaldus ja väga lai mustrite, värvide ja liikide valik. Tapeedi hinna määravad selle koostis ja valmistamise tehnoloogia. Pabertapeet on traditsiooniline ja levinuim tapeedi liik. Aluspõhi on kaetud valgust mitteläbilaskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Pealiskihile kantakse trükimuster, sageli kasutatakse ka sissepressitud mustrit.


"Abrasiivpaber ehk lihvpaber ehk lihvimispaber ehk liivapaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Abrasiivi liigi järgi eristatakse liivapaberit kitsamas mõttes, klaaspaberit ja smirgelpaberit." (http://et.wikipedia.org/wiki/Abrasiivpaber)
Ka vajalik riist butafoorile, et lihvida pind siledalt.

Niiskust imav paber või hügieenipaber paberiliige mis kasutatakse butafoorias massi tegemiseks.


Papjeemašee
Papjeemašee põhiliseks algmaterjaliks on paber, selle omadused on läbi ajaloo papjeemašee levikut, valmistatava objekti kvaliteeti ja tööprotsessi enim mõjutanud. 

Papjeemašee on komposiitmaterjal, mis koosneb paberist tükidest, mõnikord tugevdatud tekstiiliga, kindlasti liimiga.

Paber on kättesaadav materjal. Papjeemašee on kõige ökonoomne teatri butafooria tegemise võtte.  

Papjeemašee kasutakse nuku meisterdamiseks, nagu marionetid, käpiknukk jne

Papjeemašee on võimalik kasutada ka mix´iga teiste materjaliga, näiteks, et teha tugevam ja vastupidavam penoplasti. 

Papjeemašee soovib väikeste asja teostamiseks kui ka suurte.

Butafoorne autokapott

Lavastus "Grease" 2013a.

Papjeemašee nukupea

Kaks peamist meetodit kasutatakse, et valmistada papjeemašee; üks kasutab paberi ribad liimitakse kokku liimiga, ja teise meetodi teha paberi putru.

Paberi liimiseks on võimalik kasutada enamasti kõik liimid, see sõltub, mis tulemus on vaja saada.

Kõige levinum paberiliimid on PVA ja tapeediliim.

Kasutatud allikad:

Torn, Kaido. 2013. Papjeemašee [Seminaritöö]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi

http://www.trykiliit.ee/index.php?lang=est&main_id=36

http://et.wikipedia.org/wiki/Abrasiivpaber

http://en.wikipedia.org/wiki/Papier-m%C3%A2ch%C3%A9

http://et.wikipedia.org/wiki/Paber