PUITMATERJALID

 PUIDU ÜLDISED OMADUSED

Puit on laialt levinud materjal nii teatris kui ka tavaehituses, Eestis on kõige levinumateks puudeks ehitusmaterjalidena mänd, kuusk, lepp, haab ja kask. Teatris kasutatakse puitu tihti konstruktsioonide valmistamiseks ning puitmaterjalist plaate dekoratsioonide valmistamiseks. Samuti valmistatakse puidust mööblit lavakujundusteks ning kasutusvõimalusi on ka teisi. Puidul on palju eeliseid, kuid on ka palju puuduseid. Seetõttu on teatris puidu kõrval väga levinud materjalideks plastik ja metall. 

Puitmaterjale on palju erinevaid, kuid väga oluline on kas tegu on okas- või lehtpuuga. Okaspuu ja lehtpuu suurim erinevus on nende tugevus - lehtpuud on tugevemad. Samas on okaspuud kergemad ja väliskeskkonna mõjutustele vähem vastuvõtlikud.

Puidu juures on väga oluline selle niiskus-sisaldus, ehituseks kasuatava puidu niiskus võiks olla alla 18 %, toorel puidul näiteks 40%-60%. Üldliselt on poes müüdava laua ja prussi niiskus 10%-15% ja mööblipuidul  7%-10%.

PUIDU EELISEID JA PUUDUSEID

Puidu eelised	Puidu puudused
-Puidul on madal soojusjuhtivus (See omadus on pigem oluline tavaehituses, kuna tänu puidule seisavad ehitatud ruumid soojad)	-Puidu niiskustase on muutuv (Puit kuivab aja jooksul ja võivad tekkida kuivamislõhed)
-Puit on kergesti töödeldav (Puidust on võimalik üsnagi lihtsalt saada erinevaid vorme ning see ei nõua nii palju energiat kui näiteks metalli töötlemine)	-Puitmaterjalidega kaasneb põlemisoht
-Puidul on suur jäikus (Eriti tugev on puit pikikiudu, seal võib see olla isegi suurem kui terasel)	-Puidu tugevus ei ole ühtlane (On pikikiudu neli korda tugevam kui ristikiudu, samuti on erinevad puu osad erineva tihedusega)
-Puit on kerge (Erinevat liiki puitudel on küll ka erinev tihedus, aga üldiselt on see konstruktsioonimaterjalina ikkagi palju kergem kui metall)	-Puit ei ole väga suurte raskuste jaoks piisavalt tugev (Kuigi see on metallist kergem, ei ole puit kõrgete dekoratsioonide konstruktsioonideks piisavalt jäik)
-Puit on taastuv materjal (Lisaks sellele on see ka lagunev ja seetõttu võrreldes plastiku ja metalliga keskkonnasõbralikum)	-Puit on vastuvõtlik keskkonnamõjutustele (Seoses temperatuuri ja niiskusastme muutumisega muudab puit oma kuju. Niisketes oludes võib puit paisuda ja selline omadus võib palju kahju tekitada ka värvi või lakiga viimistledes)

TEATRIS PEAMISELT KASUTATAVAD PUITMATERJALID

 

Nimetus	Valmistamine	Omadused	Standardmõõdud
Puitkiudplaadid ehk MDF plaadid(soome papp)	Puitkiudplaate valmistatakse puidu kiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. On olemas nõrga, keskmise ja suure tugevusega plaate, mis sõltub plaadi kattest ja selle tihedusest. Teatris kasuatatakse peamiselt "soome pappi", mis on kaetud paberiga ning on ka suure tugevusega . Puitkiudplaati toodetakse puidutööstuste jääkidest.	Puitkiudplaatide tugevus ja muud omadused on tasapinnasuunaliselt ühtlased ning seetõttu on plaate kerge töödelda. Plaadil on hea niiskustaluvus ja see ei muuda oma kuju nagu puit. Soome papp on ühelt poolt sile ja läikiv ning teiselt poolt kare.	Paksus: 3-30mm
Vineer	Vineer on kihiline puitmaterjal, mis valmistatakse õhukeste puidulehtede – spoonide – kokkuliimimise teel. Spooni kihtide arv sõltub vajalikust paksusest ning need asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti, nii et kihtide arv tahvlis oleks paaritu. See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonide kiud on ühesuunalised. Valmistatakse ka ühesuunalist vineeri, kus puidukiud on kõigil kihtidel ühes suunas. Sellist vineeri on võimalik vastupidiselt ristkiulisele vineerile painutada ilma, et see purunueks.	Vineeri peamised omadused on tugevus ja pinnatekstuuri kordumatus. Võrreldes täispuiduga vineer ei mängi nii palju - see ei kuiva kokku, ei paisu ega tekita pragusid. Vineeri on nii viimistletud, kui viimistlemata kujul. Teatris kasutatakse tihti ka vineeri, mis on viimistletud ühelt poolt.	Paksus 4-30mm Vineerplaatide tavalised laiused on 1500mm ja 1200 mm Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600mm
Puitlaastplaat	Puitlaastplaat on puitplaat, mis on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud puitlaastust ja sideainest. Enamasti kasutatakse spetsiaalseadmes purustatud okaspuidu laastu. Niiskuskindla puitlaastplaadi puhul kasutatakse kokkupressimisel niiskuskindlat liimi. Erineva otstarbega plaatide valmistamiseks kasutatakse erineva kuju, suuruse ja orientatsiooniga laastu ning erinevaid sideaineid. Toodetakse nii kuivades kui ka niisketes tingimustes kasutatavat puitlaastplaati; samuti spetsiaalset kandekonstruktsiooni plaati ning punnühendusega sidumiseks mõeldud plaati.	Põhiomadustelt võrreldav puiduga, kuid eelisteks on väikesed hälbed tasapinnalisuses ja igasuunaline tugevus ning sirguse säilitusvõime.	Paksus: 6-28mm Levinum formaat: 2600x1200mm

Lihvimata kasevineer

Soome papp

Puitlaastplaat

 

SAEMATERJALID

Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali.

Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. Teatris on väga levinud saematerjaliks nelikant höövelpuit ehk pruss, mida kasutatakse konstruktsioonide ehitamisel.

Pruss

 

 

Balsapuu

 Balsapuu on puitmaterjal, mida saadakse balsapuu Ochroma pyramidale (Ochroma lagopus) tüvest.  Pehme valkjaspruun balsapuit on kergeim puitmaterjal, kuivatatud puidu tihedus 80 kuni 320 kg/m³, tüüpiliselt 140 kuni 190 kg/m³. Kergesti töödeldav. Ei talu painutamist.

 Tänapäevased balsapuidu rakendused on suures enamuses seotud mudeliehitusega  (lennumudelid), ajalooliselt on balsat kasutatud rakendustes, kus on olnud vajalik tagada hea ujuvus, heli- ja/või soojusisolatsioon (korgi asendajana).

 

Nukuteatris kasutatakse seda peamiselt käte tegemiseks, aga sellest võib nukkudele ka muid kehaosasid välja voolida.

Balsapuud müüakse mudelipoodides. Näiteks http://www.mudelipood.ee/

Seda on saadaval erinevas suuruses plaatide ja liistudena.

Mina olen teinud balsapuust nuku käed. Lõigata tuleb pikki kiudu. Tuli olla ettevaatlik, sest balsapuu on ka üsna rabe. Peale lõikamist lihvisin P240 liivapaberiga ning värvisin akrüülvärvidega. Suuremate vormide jaoks võib balsapuu klotse omavahel PVAga kokku liimida.