Teatris enimkasutatavad materjalid ja nende ohtlikus

•   Vahtpolüstüreen ehk penoplast

Penoplast on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust.

Teatris kasutatakse penoplasti väga erinevatel eesmärkidel. Alustades butafoorsetest õuntest, lõpetades suurte mitmemeetriste imiteeritud kiviseintega. Penoplast on kergelt töödeldav materjal, millele on lihtne mistahes kuju anda, mis ongi selle kasutatavuse põhjus. Lisaks on penoplast väga kerge, mis lihtsustab dekoratsioonide transportimist. Üheks võimalikuks ohuks selle kasutamise puhul on see, et penoplast ei ole tulekindel. Teiseks nõrgaks kohaks on materjali vähene vastupidavus mehhaanilistele kahjustustele.

Suurte pindade puhul kasutatakse kuumtraadiga lõikamist, mis on aga inimesele kõige ohtlikum penoplasti töötlemise viis. Kuna penoplasti töötlemisel kuumtraadiga eraldub õhku penoplasti auru, siis see on kerge sattuma hingamisteedesse kui ei kasutata respiraatorit. Väiksemate pindade lõikamiseks kasutatakse saagi ning nuga. Sileda pinna tagamiseks on penoplasti võimalik lihvida liivapaberiga.

Paraku on penoplast töötlemisel aga väga lenduv ning staatilist elektrit tekitav. Juba selle lõikamisel ning lihvimisel eraldub õhku silmnähtavaid väikseid penoplasti tükikesi. Penoplasti lõikamisel ning lihvimisel on vajalik respiraatori kasutamine, mis hoiab ära penoplasti mikroosakeste sattumist hingamisteedesse ning kopsudesse. 

•  Vahtpolüuretaan ehk poroloon

Poroloon ehk õige nimega vahtpolüuretaan on pehme ja elastne vaht, mille mahust ligi 90% moodustab õhk.

Poroloon on üks enam kasutatavaid materjale teatris. Seda oma erinevate heade omaduste tõttu. Suuremateks eelisteks on kergus ja suhteliselt odav hind. Oma poorsuse tõttu saab seda kasutada ka erinevate värvimis- ja maalimistööde juures.

Teatris kasutatakse porolooni mitmetes kohtades. Mööblipehmenduseks, erinevate kostüümide, maskide puhul, täitematerjalina jne. Porolooni ühendamine porolooniga ning mõne muu materjaliga on võimalik vaid väga tugevate liimidega nagu näiteks üks mürgisemaid liime Tixo.

Varasemalt, eelmistel aastakümnetel, kasutati vahtpolüuretaani ehk porolooni tootmiseks osoonikihti hävitavaid freoone. Lisaks freoonile kasutati tootmiseks ka palju teisi ebatervislikke, puhastamata ja mujal maailmas mittekasutatavaid aineid. Tänapäeval seda enam ei tehta, selle asemel kasutatakse vett, mis muudab porolooni inimesele kui ka keskkonnale tunduvalt ohutumaks. .

Mõnede andmete sõnul on poroloon inimsõbralik. Polüuretaanvaht ehk poroloon on aga naftatoode, mida kasutatakse pea kõikjal pehmete osadega esemete puhul. Eriti teatris, kuna see on pehmendamiseks odavaim lahendus. Olenemata sellest, et porolooni tootmiseks kasutatav freoon on asendunud veega, ei tee see tõsiasi seda aga inimesele täiesti ohutuks. Porolooni töötlemisel vallandub keemilisi reaktsioone, mis võivad inimese tervist kas lühiajaliselt või pikemaajaliselt mõjutada. (Hypnos. Materjalid)

Poroloon sisaldab mitmeid ohtlikke aineid nagu formaldehüüd, tolueeni (metüülbenseen), benseeni ning pindaktiivseid aineid. Nendel ainetel on allergiaid, iseeneslikke aborte, sünnidefekte, maksa- ning närvisüsteemi kahjustavaid, vähki tekitavaid, nahka ärritavaid, aneemiat ja leukeemiat tekitavaid ning keskkonda kahjustavaid omadusi. ( Pisike Roheline Maailm. Kemikaalid 2013)

•  Liimid

Teatrivallas kasutatakse erinevaid liime. Valik toimub vastavalt vajadusele ning lähtuvalt sellest millise materjaliga töötatakse. Nende hulka kuuluvad puiduliim B3, PVA, CascoFlex, Casco kontaktliim S9 Super, Tixo , Moment Spray ning Fix All Crystal.

Neist kõige ohtlikumad on CascoFlex, Casco, Tixo, Moment Spray ning Fix All Cryistal liim. Kõik need liimid võivad tekitada uimasust, peavalu, naha ärritust, hingamisteede ärritust ja haigusi, maksa ja kesknärvisüsteemi kahjustusi, ärritada silmi, on kantserogeense toimega, äärmiselt tuleohtlikud ning keskkonda kahjustavad. (Casco Schönox Baltics OÜ. Casco liimid; Henkel 2013. Spray Permanent; Soundal. 2009. Fix All Crystal)

B3 ning PVA liimi ei peeta butafooride poolt kuigi kahjulikuks. Enamasti nende liimidega töötades kindaid ei kasutata. Kindad pannakse kätte sel juhul kui nendega töötatakse pikema aja jooksul igapäevasel, seda just seetõttu, et B3 ning PVA muudavad käed kuivaks. Antud liimidega kokku puutudes soovitatakse kasutada isikukaitsevahendeid nende ohutusest hoolimata, mis paneb kahtlema nende täiesti ohutust mõjust tervisele.

•  Värvid, lakid, lahustid

Varasemalt kasutati teatrites enamasti lahustibaasil värve, praeguseks hetkeks on need asendunud enamasti veebaasil värvidega. Veebaasil värvid kuivavad kiiremini, on vähem toksilised ning pintslite puhastamine on lihtsam kui lahustibaasil värvide puhul. Lisaks neile kasutatakse ka väga palju aerosoolvärve.

Vastavalt keemiliste lahustite kasutamise vähendamise nõudmistele lakkide ja värvide puhul, on asutud välja töötama uusi tooteid, mille peamiseks lahustajaks on vesi ( AS Syntema. Vees lahustuvad lakid ja värvid.) . Tänapäeval pööratakse rohkem tähelepanu sellele, et vähem kahjulikke lahusteid kasutataks, vältimaks kahjulikke mõjusid keskkonnale ja inimesele.

Lahustibaasil värvide ja lakkide tootmisel kasutatakse eetreid või piiritusi, mitte aromaatseid süsivesinikke (AS Syntema. Vees lahustuvad lakid ja värvid.)

Värvidele lisatakse lahusteid või vett. Hingamisteede ärritusnähte võib põhjustada lahusti lendumine lahusti lisamisel värvile. Füüsikaliselt kuivavad värvid põhjustavad harva allergiat. Ärritav toime on rohkem omane keemiliselt kuivavatele värvidele.

Lakkide koostisse kuuluvad põhiliselt samad komponendid mis värvidesse, puuduvad vaid pigment- ja täiteained. Seega puututakse lakkide kasutamisel kokku samade ärritajatega. Võimalikud kaebused on nohu, silmade punetus, pisaravool, raskendatud hingamine, köha koos kehatemperatuuri tõusuga. Harvem võib esineda veriköha (allergiline alveoliit, kemikaalist põhjustatud kopsupõletik). (Tööst põhjustatud allergiad 2003-2004)

Värve, lakke ja lahusteid peetakse ühtedeks enimkahjulikeks aineteks butafooride seas.

•  Montaaživahud

Teatris kasutatakse põhiliselt kahte montaaživahtu: Makroflex ja Penosil. Neil on väga hea nake erinevate materjalidega, mistõttu need teatris kasutust leiavad. Montaaživahtu kasutatakse erinevate materjalide kokku liimimiseks. Penoplasti kokku liimimiseks penoplastiga kasutatakse enamasti montaaživahte.

Montaaživahu aurud võivad moodustada väga tuleohtlikke ja plahvatavaid auru-õhu segusid. Võib olla silmi ärritav, nahka ärritav, hingamisteede ärritust põhjustav, peavalu, köhimist ja isegi lämbumist tekitav, pikaajaline kokkupuude võib põhjustada allergiaid, kantserogeense ja mutageense toimega. (Henkel 2013. Makroflex.) 



Kasutatud materjalid:
Hypnos. Materjalid. http://www.hypnos.ee/EST/kasulikku/materjalid (27.09.2013)
Pisike Roheline Maailm 2013. Kemikaalid. http://pisikeserohelinemaailm.blogspot.com/ (05.10.2013)
Henkel 2013. Spray Permanent. http://www.moment-liimid.ee/tee-ise-moment-liimidega-liimid-tooted-uudised/tooted/aerosoolliim/spray-permanent.html (16.10.2013)
Soundal. 2009. Fix All Crystal http://www.fixall.eu/fixall/index.php?option=com_content&task=view&id=21&Itemid=42&lang=ee (16.10.2013)
AS Syntema. Vees lahustuvad lakid ja värvid. http://www.syntema.ee/puit/pvbvarvid.htm (02.10.2013)
Eesti- Soome töötervishoiuteenuste partnerlusprojekt 2003-2004. Metoodiline juhend. Tööst põhjustatud allergiad. http://osh.sm.ee/good_practice/allergia_all.pdf (28.09.2013)