Metallide töötlemisviisid

Allpool loetletud töötlemisviisidest kasutatakse teatris nii survetöötlemist, keevitamist kui ka lõiketöötlemist. Erinevate teatrite töökodades on erinev sisustus. Mõnes uuemas töökojas on rohkem erinevaid tööpinke, mis võimaldavad teha erinevaid tööprotsesse. Suuremahuliste ja keerulisemate tööde puhul tellitakse teenus väljaspoolt.
Tööpingid, mida võib teatri metallitöökojast leida: painutuspink(lehtmetalli töötlemiseks), treipink(silindriliste pindade lõikamine), frees(detalide lõikamiseks, puurimiseks).
Keevitusprotsessidest kasutatakse detailide liitmiseks jootmist, käsikaarkeevitust ja kaitsegaaskeevitust.
Pinnatöötlusest kasutatakse lihvimist nii käsi- kui masinlihvi.

Survetöötlemine

töötlemisviis, mille puhul soovitava kuju ja mõõtmetega ese saadakse toorikut plastselt deformeerides (nt valtsides ja stantsides). (Eesti Ensüklopeedia)

Survetöötlus viisid:

Valtsimine – survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Enimlevinud survetöötluse viis.

Tõmbamine – survetöötluse pidevprotsess, kus toorik tõmmatakse läbi tõmbesilma.

Ekstrudeerimine – kuumsurvetöötluse pidevprotsess, kus toorik surutakse templi abil läbi matriitsava. Ekstruteeritakse tavaliselt mitterauasulameid (Al-, Mg-, Cu- sulamid).

Sepistamine – survetöötluse perioodiline protsess. Tavaliselt sepistatakse kuumalt. Jaotub käsitsi sepistamiseks ja masinsepistamiseks. Viimane omakorda veel sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel

Vormstantsimine – survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metallide voolamine stantsivao vormiga piiratud. Deformeerimistemperatuuri järgi eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist.

Lehtstantsimine ehk lehtvormimine – toorikuna kasutatakse plekki ja lthmetalli plekki kitsa ribana. Üldjuhul stantsitakse külmalt. Jaguneb tinglikult kaheks: eraldusoperatsioonid ja kujumuute- e. vormimiseoperatsioonid.

Eraldus operatsioonil toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest etteantud kontuuri mööda (mahalõikamine, tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine, puhastamine)

Vormimisoperatsioonil tasapinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm (painutamine, sügavtõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt)

Keevitamine

Teraste ja mitterauasulamite enimlevinud liitmismeetod. Keevitusprotsesside hulka liigitatakse ka jootmine, termolõikamine ja termopindamine. Euroopas liigitatakse keevitamimeetodid enamasti kaheks: sulakeevitus ja survekeevitus.

Sulakeevitus – keevisõmblus saadakse sulatades liidetavate detailide servad lisamterjali(elektrod, vardada) kasutates või ilma selleta. Siia kuuluvad: kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus.

Survekeevitus – keevisõmblus saadakse liitepindu kokku surudes, lisaks vajadusel neid ka kuumutades. Siia hulka kuuluvad: külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdekeevitus, plahvatuskeevitus.

Keevitusprotsesse võib liigitada ka liite moodustumisel rakendatava energia liigi järgi:

1. Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.).

2. Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus).

3. Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrd- ja

plahvatuskeevitus)

Lõiketöötlemine

töötlusviis, mille puhul soovitava kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteediga detaili saamiseks kõrvaldatakse osa tooriku materjalist laastudena.(Eesti Ensüklopeedia)

Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine, puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hambalõikamine, lihvimine.

Treimine – metall-, puit- vm esemete lõiketöötlemine, mille puhul esemele antakse pöördliikumine ja lõiketerale kulgliikumine (pikitreimine, põikitreimine).

Freesimine – üks universaalseimaid lõiketöötluse protsesse, lõikeriistaks frees. Frees on paljuhambaline lõikeriist, mis pööreldes lõikab ettenihkega liikuva tooriku pinnalt muutuva ristlõikega laaste. Töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu, näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm.

Puurimine – materjali läbivate ja umbavade saamiseks levinuim töötlusviis.

Hööveldamine – töödeldakse tasaseid või sirgjoonelise moodustajaga kujupindu ning mitmesuguse profiiliga sooni nagu freespinkidelgi. Eristatakse rist-, piki- ja vertikaalhööveldamist.

Lihvimine – abrasiivlõikeriista abil sileda pinna saavutamine. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.

Kasutatud allikad:

Eesti keele seletav sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/

P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 Materjalid http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/materjalid.pdf

Veel lugemiseks:

A. Laansoo, T. Pihl Keevitustööd http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/mehaanika%20ja%20metall/%C3%95ppematerjal_4%20Keevitust%C3%B6%C3%B6d_veebi.pdf   

Eigo Jürgenson Veebipõhine õppematerjal töö- ja tehnoloogiaõpetuses METALLITÖÖD http://web.zone.ee/metallityy/

T. Tiidemann https://sites.google.com/site/terased/